Inetud (miira)

Ma olen seda raamatut tegelikult juba pikalt paitanud ja vaadanud, kuid nüüd oli viimaks õige aeg ta kodustada. Varem ma lihtsalt koperdasin ta otsa küll kirjastuse kodukal, küll raamatupoes, kuid iga kord jäi midagi puudu. Teisalt - no vaadake seda raamatukaant! On ju kole!? Ebameeldivalt valge kaas ja sellel steriilne plastiknägu... Ma kahtlustan, et ta on kõige inetuma kaanega raamat minu majapidamises. Ja see sobib talle.

Raamat siis teismelistele mõeldud SciFi (ulme) kategooriast, kirjutades iluoppide jaburusest. On maailm pärast meid - inimkond on end peaaegu tapnud, geneetiline muundamine, viiruseid ja muudki temaatilist on raamatus vihjena mainitud. Ja need allesjäänud on leidnud lahenduse pooltele inimkonna hädadele: opereerime kõik inimesed ilusaks, kui nad täisealiseks saavad (ja ühtlasi muudame nad parajateks lammasteks - aga tss!, sellest ei tea keegi). Ja on neid, kes ei taha. on armastust ja intriigi ja pisaraid ja reetmist, kuid päeva lõpuks oli see lahe seiklus noore, teismelise tüdruku maailmas.

Kas ta peaks sellele inetule rääkima, et mingil hetkel sellel pärastlõunal avatakse tema keha, luud ihutakse õigesse mõõtu, mõnda neist venitatakse või polsterdatakse, tema ninakõhr ja põseluud kistakse välja ja asendatakse programmeeritava plastikuga, nahk lihvitakse maha ja külvatakse uuesti nagu jalgpalliväljak kevaditi? Et tema silmi lõigatakse laseriga, et ta näeks terve elu täiuslikult, silmaiirise alla pannakse peegeldavad implantaadid, et lisada nende ükskõiksele pruunile toonile sädelevaid kuldseid täppe? Tema lihased tõmmatakse öö läbi kestva elektrolüüsiga trimmi ja kogu tema lapseea rasv imetakse alatiseks välja? Hambad asendatakse keraamiliste hammastega, mis on sama tugevad kui reaktiivlennuki tiib ja sama valged kui ühika peen portselan?

Peategelase mõtted hetkel, mil ta oma teada läheb oma 16-dal sünnipäeval "ilusaks" saama, kuid siis alles jama algab...

Ja siis ma kontrollisin autorit. Scott Westerfeld. Scott?? 40-aastane Scott. Miks kirjutab 40-aastane Scott Westerfeld sarja Inetutest ja Ilusatest ja...? Ja jäin mõtlema, et huvitav, kas tal oli tol hetkel endal teismelisi tütreid (või teismelisi armukesi), et ta sellise teema ette võttis. Ei, ärge mõistke mind valesti - kuigi raamat oli kirjutatud meheliku õrnusega naiste olemuse suunas, oli see pigem raamatule boonuseks. Lihtsalt selline motivatsiooniküsimus.

Ja mulle meeldis tõlge! (Tõlkinud Maali Käbin, toimetanud Krista Kaer) Okei, tekstis oli vigu, tobedaid tähevigu ja üks kustutamata sõna, kuid see ei tapnud lugu. See ei aeglustanud lugemist. Meeldivalt kodune oli märgata, et tsitaat võib alata lausega "Möh!" ja kui peategelane millelegi intensiivselt mõtles, oli seal tõesti kasutatud sellise kõlapildiga sünonüüme, mida annab keeleliselt kiiresti mõelda ja kiiresti öelda. Sa saad lugedes tõusva tempoga kaasa minna. Ehk tõlgitud oli kirega ja see kumas läbi. Ainult üks sõna tappis mind (kahes kohas), jäädes täieliku võõrkehana muidu voolavasse emakeelsesse teksti: initsiatsioon.

Üldjoontes oli raamat nunnu ja armas ning libises kiirelt lõpuni. Ehk lisaks teismelistele sünnib ta lugemiseks ka roosamannat armastavatele täiskasvanutele (nagu käesoleva blogi omanik).