Thursday, June 14, 2012

Eragon (Marie)

Tegelikult ma lõpetasin selle sarja kolmanda raamatu juba ammu. Ma ei tea, kas see blogi oli juba olemas või mitte, aga ma ei oleks viitsind nii kui nii tol ajal kirjutada. Ilmund on selles sarjas kolm raamatut "Eragon" "Vanem" ja "Brisinger". Eragon on huvitav ja armas sari. Huvitav on ta, sest viimased sada lehekülge pühenduvad ainult sõjale. Armas, sest seal on armsad lohed. Eriti armsad on lohe pojad. Kui ma ütlen, et see raamat on huvitav siis ma ei mõtle ainult sõda vaid ka kõike muud, näiteks selliseid kohti:

...Siis tõi Saphira kuuldavale heli, mida Eragon veel eal varem kuulnud polnud - veidrat hüplikku lõrinat - ja ta märkas nende ühenduses ääretult kummalist tunnet.
- Saphira kordas seda heli ja raputas pead, otsekui selleks, et vabaneda tüütute kärbeste parvest. Armas aeg, ütles ta. Mul on tunne, et ma luksun.
- Eragonil vajus suu lahti. Ta püsis hetke liikumatult, siis aga tõmbas kööku ja naeris nii kõvasti, et mööda tema nägu voolasid pisarad. Iga kord, kui ta oli end peaaegu kogunud, luksatas Saphira uuesti ja tema pea jonksatas nagu õngekork, ning Eragoni tabas uus naeruhoog. Viimaks toppis ta endale sõrmed kõrvadesse, vahtis lakke ja luges üles kõigi metallide ja kivide tõelised nimed, mida teadis.
- Kui ta lõpetas, hingas ta sügavalt sisse ja tõusis püsti.
- Hakkas parem? küsis Saphira. Tema õlad vappusid, kui teda tabas uus luksatus.
- Eragon hammustas keelde. Hakkas... Tule, lähme Tronjheimi. Sa peaksid natuke vett jooma. Sellest võiks abi olla. Ja siis peaksid sa magama.
- Kas luksumist ei saa mõne loitsuga ära võtta?
- Võib-olla saad. Ilmselt saab. Aga ei Brom ega Oromis ei õpetanud mulle, kuidas seda teha. Saphira mühatas mõistvalt ning hetk hiljem järgnes uus luksatus. Veelgi kõvemini keelde hammustanud, vahtis Eragon oma saapaninasid. Kas lähme?

Te peate ju nõustuma, et see lõik on nunnu ja armas. Seal olid veel mõned sellised armsad lõigud. Nagu te arvata võite on peategelase lohe kõige armsam tegelane nendes raamatutes. Ta on safiirsinine ja ta nimi on Saphira. Eriti nunnu on väike lohepoeg Saphira. Selle sarja puhul häirib mind ainult üks asi, selle "triloogia" neljas raamat justnimelt triloogia neljas raamat ilmub alles sügisel ja ma lõpetasin kolmanda raamatu talvel või kevade algusel! Ees ootab pikk suvi.

No comments:

Post a Comment