- "Temeraire? Jah. Minu nimi on Temeraire." Ta noogutas, see liigutus oli kummaline, sest tema pea jõnksles pika kaela otsas, ja ütles siis tungivamalt: "Mul on kõht tühi."
... , ja sirutas innukalt kaela värskelt veristatud kitse auravat punast liha täis püti poole...
...Temeraire hakkas oma tömbi ninaga Laurence'i põske nügima, et teda üles äratada ja teatas: "Mul on jälle kõht tühi."
...Sel kombel jätkates pistaks Temeraire värske liha nädalaga nahka ja Laurence'il polnud aimugi, kas lohe üldse sööb soolaliha või pole sool talle kasulik.
- "Kas ta kala võtaks?" pani kokk ette...
...Ülejäänud nädal möödus umbes samamoodi: Temeraire magas, kui ta just parajasti ei söönud, aga ta sõi ja kasvas ärevust tekitavalt.
Ja siis nad tahavad sust mööda kasvada (uskumatu kiiruse ja mängleva kergusega).
- "Kas ta loeb sulle ette?" küsis leedi Allendale lõbustatult.
- "Jah, vaadake, ma ei saa ise raamatuid hoida, sest need on nii väikesed, ja lehti ei suuda ma ka eriti hästi keerata," selgitas Temeraire.
"Sa said valesti aru - teda rabas hoopis see, et ma üldse olen nõus raamatut avama..."
---------
"Nüüd, mil me oleme Duncani läbi lugenud, lootsin ma, et ehk sa loed mulle veel midagi matemaatikast; minu meelest oli väga huvitav, kuidas sa seletasid, et pärast pikka merelolekut piisab oma asukoha määramiseks sellest, kui tead kellaaega ja teed mõned võrrandid."
...
Kui see annaks Temeraire'le mõtlemisainet ja hoiaks muredest eemal, oli Laurence valmis võtma kokku isegi oma ladina keele oskuse ja lugema talle originaalis ette "Principia mathematika", mistõttu ta vaid ohkas omaette.
--------
-"Kas sa jääd magama või hakkame täna õhtul veel lugema?"
- "Anna andeks, Laurence, ma arvan, et olen liiga unine," kostis Temeraire ja haigutas uuesti. "Laplace'ist on raske aru saada isegi siis, kui ma täiesti ärkvel olen, ma ei taha riskida, et mõistan valesti."
- Laurence jäi seda kerge vaevaga uskuma, sest tal endal oli ka sellega küllalt tegemist, et hääldada Laplace'i taevamehaanikat käsitleva traktaadi prantsuse keelt Temeraire'ile arusaadavalt - ta ei hakanud isegi pingutama, et valjusti ette loetavast põhimõtetest midagi taibata.
Ja see kohanemine maailmaasjade ja sisemise õiglustundega.
- "Mõned seadused, millest ma kuulnud olen, pole küll kuigi mõistlikud, ja ma ei tea, kas ma neid üldse täidaksin, kui ei tahaks sulle heameelt teha. Mulle tundub, et kui te tahate meie suhtes seadusi rakendada, oleks igatahes mõistlik neid meiega arutada, ja sellest, mida sa mulle parlamendi kohta oled lugenud, olen ma aru saanud, et sinna pole ühtegi lohe kutsutud."
Ja kuigi vahel võib tekkida uskumatult nõme-jaburaid hetki...
...ning kui ta mõtles, et ei pruugi enam kunagi ooperisse pääseda, tundis ta tungivat vajadust oma naaberkoi aknast välja tühjaks kallutada...
Jääd sa päeva lõpuks ootama ja lootma hetki ja võimalusi ja...
-"Temeraire," ütles ta, "see oli tubli tegu. Väga vapper."
Temeraire vaatas tiiva alt mehele otsa, ta silmapilud laienesid ovaaliks. "Oh," kostis ta, hääl pisut ebakindel. Laurence taipas süütundekihvatusega, et oli enne seda lohepojale vaevalt üldse mõne lahke sõna öelnud. ... Ometi paistis sellest piisavat, Temeraire ei öelnud rohkem midagi, ainult nihutas ennast pisut, keerdus kõhklevalt ümber Laurence'i ja sirutas ühe tiiva veidi lahti, et meest vihma eest kaitsta.
Ma loodan, Marie, et sa ei solvu, et ma sind lohega võrdlen (õnneks oled sa hetkel kaugemal kui käsi lüüa jaksab, seega ega ma väga ei karda ka). Aga ma ei kavatse sind mitte kunagi võrrelda millegi vähema kui hiina taevadraakoniga - ja selle elukaga võib ju ometi võrrelda. Eksole!?
Ma ei solvu, sest taeva draakon on tark ja inteligentne .
ReplyDelete