Tema majesteedi lohe (Marie)

Raamat "Tema majasteedi lohe" oli huvitav, kuna see rääkis lohedest ja seal oli sõda. Sõjast oli küll natuke vähe kirjutatud, aga midagi hullu ka ei olnud. Selles raamatus on kaks kindlat itsitamise kohta. Üks neist on see:

- "Aitab, te paganama salanõulased, te saadate meid niimoodi hoopis rutem võlla kui meie ise," sekkus õnneks Berkley tema asemel. "Kas te sööksite nüüd midagi? Me ei kavatse süüa enne kui teie ja kui te nii väga meid kaitsta tahate, siis võiksite väga hästi teha algust sellega, et päästate meid näljasurmast."
- "Ma ei usu, et sid võiks näljasurm ähvardada," ütles Maximus [Berkley lohe]. "Arst ütles alles kahe nädala eest, et sa oled liiga paks."

Aga mulle meeldib see teine rohkem:

- "...Ma olen ainult ühe korra kontserdil käinud, olin siis kuusteist, pidin selleks seeliku selga panema ja kõigest poole tunni pärast istus minu kõrvale üks kohutav mehkeldis, kes sosistas mulle ebaviisakusi, kuni ma kallasin kannutäie kohvi talle sülle. Kogu rõõm oli rikutud, kuigi kohe pärast seda ta lahkus."
- "Issand küll, Harcourt, kui mul peaks kunagi olema põhjust sind solvata, siis teen ikka paganama kindlaks, et sul midagi kuuma käepärast pole," ütles Berkley, samal ajal kui Laurence oli rabatud korraga kahel põhjusel: et Harcourti niimoodi solvati, aga ka sellepärast, kuidas ta rünnakut tõrjus.
- "Noh, ma võinuks ju teda lüüa, aga selleks oleks tulnud püsti tõusta. Teil pole aimugi, kui raske on istet võttes seelikuid seada, esimene kord kulus mul selleks viis minutit," lausus ta mõtlikult. "Ma ei tahtnud seda uuesti ette võtta. Siis läks mööda kelner ja ma arvasin, et kohviga on lihtsam ja üldse rohkem niimoodi, nagu tüdruk teeks."

Ma arvan, et ma olen kõikidest võimalikest lohedest lugenud. Loetud on ratsanikuga lohedest, tavalistest lohedest ja veel mõned variandid pluss see raamat. Hea meelega loeks veel mõne.