Uhkus ja eelarvamus

Kaks aastat pole keegi midagi postitanud, kuigi võiks ju. Ma siis üritan uuesti oma lugemiselamusi postitama hakata.

Vahepeal on loetud nii palju, et ei teagi kohe, millest kirjutada tahaks, kuid millestki nagu tahaks. Võiks kirjutada mõnest noortekast või sellest, kuidas ma kirjanduseksami jaoks pidin lugema läbi hunniku kohustuslikku kirjandust. Kuid kirjutaks hoopiski ühest armastusromaanist.

"Uhkust ja eelarvamust" hakkasin ma lugema, sest mulle jäi Londoni reisil kaks aastat tagasi näppu üks raamat, mille kaane peal oli lohe (Elle Katharine White "Heartstone"). Umbes aasta tagasi jõudsin ma lõpuks selle lugemiseni ka ning mulle ülimeeldis. Hiljem sai tagakaane pealt loetud, et antud romaan on kirjutatud Jane Austeni "Uhkuse ja eelarvamuse põhjal ehk siis tekkis huvi, mis seal "Uhkuses ja eelarvamuses" ikka seisab. Varem oli see minu jaoksolnud lihtsalt üks klassikaline armastusromaan, mida vist väga lugeda ei sünni.

Igal juhul otsustasin, ma selle läbi lugeda. Algul mõtlesin proovida inglise keeles, kuid tuleb välja, et 18.-19. sajandi inglise keel ei olegi nii lihtne ehk otsustasin eestikeelse tõlke raamatukogust laenutada.

Oma suureks üllatuseks avastasin ma, et tegu on täitsa normaalse looga. Või noh - isegi väga hea looga. Võibolla ei ole ma just erapooletu hindaja, kuid mulle väga meeldis. Mr. Darcy on täpselt selline, milline on peaaegu iga tüdruku unelmate mees ning Elisabeth on selline,  milline iga tüdruk olla tahaks. Lugu ei ole lihtsakoeline. Kõik tegelased on läbimõeldud ja käituvad loogiliselt.

Üks negatiivne asi on ka muidugi öelda. Kui igas raamatus, mis mulle meeldib, leidub neid kohti, mida ma hiljem sirvida tahan, siis selle raamatuga ma ei suuda välja mõelda, mida ma üle lugeda tahan. Kui ma näen riiulis "Uhkust ja eelarvamust", siis ma alati võtan selle sirvimise jaoks kätte, kuid ma ei tea, mida sirvida. Tahaks nagu kõike üle lugeda ning ma ei suuda välja mõelda seda kõige tähtsamat või armsamat momenti, mida lugeda.

Kokkuvõttes on tegu ülitoreda ja armsa armastusromaaniga. Minu jaoks ei olnud see ilmselt viimane kord, kui ma seda lugesin ning oma varasemaid mõtteid pean ma sööma, sest kõlbas küll lugeda.