Koletu (miira)

Selles, et mul on teismeline tütar, on ka mõned positiivsed jooned. Ma võiksin vabalt lugeda Jane Eyre'i ja pidada seda "hariduslikuks erivajaduseks". Tõsi, mainitud raamatut pole ma kunagi kaanest kaaneni
läbi lugenud - pubekana jumaldasin ma selle algust, kuid tulekahjule järgnevad paarsada lehekülge olen alati edasi keeranud (kuigi ma olen üritanud seda lugeda, korduvalt) ja hüpanud laia kaarega õnneliku lõpu peale.

Aga see pole Jane Eyre, kuigi samas nagu on ka. Ehk siis klassikaline kaunitari ja koletise muinasjutt tänapäevases maailmas. Ei ole printsi, on kooli popim teismeline, kelle isa on suure telekanali uudisteankur. Ehk poiss, kes on kasvatatud teadmises, et tunded on möga ning hea välimuse ja piisava rahaga saab kõike. Kuni ühel päeval... Kuni ühel päeval paneb nõid talle needuse, mis muudab poisi koletiseks, jättes väljapääsuna armastuse (klassika!). Kui leidub tüdruk, kes poisi karvasest ka küüniselisest välimusest hoolimata temasse armub ning keda poiss ka vastu armastab, siis... Üllatus-üllatus, suudlus võidab kõik...

Lootusetu, kas pole? Muutub veel lootusetumaks, kui isa pojast loobub, talle maja ostab ja teenija ning eraõpetaja (pimeda loomulikult) kaasa annab ning nad siis endast eemale juhib ja kõrvalisemasse linnaossa peidab. Lootus tuleb alles siis, kui üks narkomaan ta kasvuhoonesse sisse murrab ja enda elu päästmise nimel on nõus maha müüma... ei midagi vähemat ega enamat oma tütrest...

Loomulikult läheb kõik hukka!
"... Kas me võiksime nüüd millestki rõõmsamast rääkida? See "Hüljatud" oli täitsa naljakas raamat."
Ja loomulikult on lool õnnelik lõpp! Igal muinasjutul peab, lihtsalt peab olema õnnelik lõpp (muidu mina ei mängi)! Kuigi, tuleb tõele au anda (SPOILER), väike merineitsi muutus siiski merevahuks.

Aga Jane Eyrest alustasin ma sellepärast, et tollest raamatust oli siin ka juttu, nagu ka Hüljatutest, Moby Dickist, Jumalaema kirikust... <- Ehh! jumal tänatud, et ma ei pea enam päevagi teismeline olema! Kogu see äng on vanainimese jaoks ikka õõvastavalt masendav... Aga noortele kirjutatud lugusid on vahel ikka hea kätte võtta ja lugeda (kuigi Jane Eyre'i need vahepealsed kakssada halalehekülge jäävad minust veel puutumata).