Uskumatu, ma lugesin läbi oma esimese ingliskeelse raamatu! Jah, ma ise kukkusin ka tooli pealt maha, aga raamat oli nummi. "The scorpio races" oli vähemalt raamat, kus kohe kui raamat lõppes, oli tunne, et peabki seal lõppema ja alles õhtul magama minnes tekib tunne, nagu tahaks veel lugeda. Raamat oli nummi ja lõpuks suutsin minagi (inglise keele vihkaja) raamatut lugeda ilma, et ma ennast sunniksin seitset lehekülge inglise keeles lugema.
Raamat oli nummi, hoolimata sellest, et hobused on lihasööjad, kui võimalus, siis ka inimliha sööjad ja hoolimata sellest, et nad olid merest tulevad ja sinna tahavad ka iga hinna eest tagasi. Ja peabki nummi olema kui raamat lõpeb sellega, et hobune keda loomu poolest kutsub merre (põhimõtteliselt lähevad kõik tema sugused viimaks hulluks ja hüppavad merre), jääb tema siiski maa peale oma peremehe juurde.
- He is slow, and the sea sings to us both, but he returns to me.
Just eile õhtul seisin ma Pihla raamaturiiuli ees ja plaanisin seda raamatut laenata. Otsustasin siis küll teise raamatu kasuks, aga nüüd olen kindel, et järgmisena võtan selle nummi raamatu ette :)
ReplyDeleteMa saan aru, et mina kõlan endiselt kuidagi ebausaldusväärsena, kui ma mõnd raamatut kellelegi (tema iseloomule ja eelistustele mõeldes) soovitan... Noh, tegelikult ei usu Marie ka endiselt mu soovitusi ja praegu jääb mul üle vaid öelda: Kadri! Ja mida mina siis rääkisin!?
ReplyDeleteVihje: http://static2.nagi.ee/i/p/910/24/22756093b2fd33_l.jpg
Sina ei kasutanud sellist lahedat sõna nagu "nummi" :P
Delete