The Cruel Prince

Järgmine inlgiskeelne raamat, mida pole eesti keelde tõlgitud... Peaksin vist rohkem eesti keeles lugema, aga praegu peab välja kannatama eestikeelse arvustuse (kuigi minu arvustused pole vist väga klassikalised arvustused) ingliskeelsele sarjale.

Mulle see sari kokkuvõttes meeldis. Inimmaailma kõrval eksisteerib haldjamaailm (Elfhame). Haldjad on üsna klassikalised. Üks haldjas ei saa valetada, aga see ei tähendaks, et ta ei mängiks oma sõnadega. Ühtegi haldjat ei saa usaldada, eriti ühegi inimese poolt. Inimesi tüssavad haldjad igal võimalusel ning haldjaga diili tegemisel on alati mingi vigur kuskil sees. Näiteks kui haldjalt saada lubadus, et kogu su ülejäänud elu on õnnelik, siis võibolla su ülejäänud elu kestab ainult paar tundi. 

Jude on koos oma kahe õega Elfhame'is üles kasvanud. Jude ja ta kaskikõde Taryn on läbinisti inimesed, aga tema vanema õe Vivi isa on haldjas, nii et ka Vivi on haldjas. Inimesena Elfhame'is kasvades on palju reegleid mida tuleb järgida... igasugused abivahendid, et üks haldjas sind ära loitsida ei saaks. Lisaks ei võeta inimesi just eriti sõbralikult seal vastu. Jude'i ja ta kaksikõde päästab enamvähem ainult fakt, et nende kasuisa on väga kõrgel positsioonil.

Kogu sari siuliselt näitab võimuahne Jude'i teekonda Elfhame'i bürokraatias. Talle on aga pinnuks silmas prints Cardan. Sari on selge näide romantika stiilis vaenlased armastajateks (enemies to lovers), minu jaoks on see vaenlaste osa natuke liiga kaugele viidud. Mul muidu ei ole selle vastu midagi, kui vaenlastest saavad armastajad, aga need kaks mitte ainult ei tülitse oma vahel ja ei ürita üks teist tappa. Esimeses raamatus Cardan korduvalt ka alandab Jude'i. Ja mitte vähe. Minu jaoks oli see alandamine liiga julm ning armastajateks muutumine ei olnud enam usutav.  Ma oleksin mõistnud, kui see oleks olnud tüli üleskiskumine ja vältime, kuna Cardan ei taha armastada inimest, aga alandamine on liig mis liig. Teisest raamatust, või noh esimese raamatu lõpust muutub Jude'i ja Cardani vaheline suhtlus usutavamaks kui mõelda, et nad armastavad üksteist, aga nad ei taha armastada üksteist. 

Teised kaks raamatud on enam vähem samasugused. Jude ja Cardan kaklevad, Jude tegeleb Elfhame'i poliitikaga ning kuidagi suudavad nad lõpuks isegi Elfhame'i ühte tükki jätta. Igas raamatus on mingi madin (teises vist kõige vähem), kolmandas lausa sõda ning nagu heas fantasy raamatus ikka, siis head võidavad :D 

Mulle väga meeldis see sari, aga samas jäi midagi nagu puudu. Ma ei oska täpselt öelda mis, aga kuidagi oli äkki sisutühi või midagi. Igaljuhul midagi jäi puudu. Tagant järge saan ma aru, et näiteks Jude'i ja Cardani armsaid momente oli vähe, ma oleksin tahtnud rohkem lihtsalt neid kaht omavahel käitumas nagu armunud, aga siin tuleb fanfiction  abiks.

Raamatud sarjas:

1) "The Cruel Prince"

2) "The Wicked King"

3) "The Queen of Nothing"

Lisaks on veel kaks juttu, mida mina lugenud ei ole, kuid üks neist on illustreeritud ning väidetavalt annab väga hea ülevaate, millised need tegelased siis ikkagi välja näevad (haldjaid on igasuguseid, näiteks Cardanil on saba).

1,5) "The Lost Sisters"

3,5) "How the King of Elfhame Learned to Hate Stories"  (illustreeritud)