Kas poleks mitte tore, kui keegi aeg-ajalt siiagi midagi postitaks :)
Minu selle aasta esimene raamat oli nii lummav, et mõtlesin, et sellest võiks ju natuke pikemalt mõelda ja kirjutada. Tegelikult olen ma tahtnud lugeda seda juba mõnda aega, eelmine suvi sai raamatki endale koju muretsetud, kuid kuidagi jäi ta siis sinna riiulisse seisma. Nüüd (natuke üle kuu tagasi) leidsin, et oleks aeg seda siis lähemalt vaadata.
Kohe esimeste lehekülgede jooksul saab aru, et tegevus toimub kuskil raamatukogus, maailmas, kus raamatud on elus. Mõned raamatud on võimekamad kui mõned teised ning peaaegu kõik raamatud on natuke kurjad või vähemalt muutuvad väga vihaseks, niipea kui neid kuidagi moodi kahjustada. Tekkis kerge soov, et ka siin maailmas oleks raamatud sellised, sest sellisel juhul ei eksisteeriks kõiki neid õudusunenägusid tekitavaid murtud nurki ja kohviplekke (valus on vaadata isegi võõraste raamatuid, mis on halvasti hoitud). Igal juhul on raamatutel suur roll antud loos. Nad on nii vaenlased kui ka sõbrad, kuid lõpuks on nad pigem ikkagi head ning keegi ei saa neile pahaks panna nende kerget jonnakust ja vastumeelsust inimeste suhtes.
Peategelaseks on Elisabeth Scrivener, kes on üles kasvanud raamatukogus. Kogu oma elu on ta veetnud elavate (ehk maagialoitse sisaldavate) raamatute vahel ja õppinud raamatuid tundma paremini kui keegi teine. Esimene kord, kui ta kohtas tavalist raamatut oli ta arvamusel, et see raamat on surnud. Kogu lugu oli nii nauditav kohati just sellepärast, et Elisabethiga oli nii lihtne samastuda. Ta teadis, kui olulised on raamatud ja et nendega tuleb hästi ringi käia. Terve lugu oli paksult täis raamatutele suunatud kiindumist ja eks tegelikult olegi ju raamatutel kõigil oma elu ja hing ning Rogerson tõi selle lihtsalt elavamalt välja.
Raamatutega käis Elisabeth küll väga õrnalt ringi, kuid kõige muuga läks natuke hapramini või noh, tema võis ju üritada kõike õigesti teha, aga välja kukkus nagu alati. Elisabethil oli oskus kutsuda pahandusi ligi, sealjuures suutis ta pea kõike, kaasa arvatud katuselt alla kukkumist.
Kui ühel ööl ärkas Elisabeth üles ja avastas, et ühte võimsamatest raamatutest on kahjustatud, nii et raamatu asemel on koletis (nagu ma mainisin, siis raamatud muutuvad vihaseks, kui neid kahjustada), siis pidi ta tegutsema hakkama. Koletist on sisuliselt võimatu raamatuks tagasi muuta, nii et kahjuks tuleb koletis tappa ja leppida, et antud raamat on igaveseks kaduma läinud. Elisabeth jäi siiski natuke hiljaks ja koletis suutis paari inimest vigastada. Kuidagi lõppes kogu see segane öö sellega, et Elisabeth pandi luku taha ja kutsuti maagid teda ära viima, et ta saaks vastava karistuse.
Lugu illustreerivad võrratud karakterid. Alustades Nathanieli salapärasusest (või siis tema teenri salapärast) ja lõpetades Elisabethi jonnakuse või meelekindlusega. Ma ei oskagi täpselt sõnastada neid isiksusi, kuid igal juhul leidub palju itsitama panevaid vestlusi. Üks kõrvaltegelane suudab isegi öelda tuntud ja kurikuulsa lause:
"What could possibly go wrong?"
Kiireim ja lihtsaim viis endise väljavalitu, naise või abikaasa viivituseta 12 tunni jooksul tagasi saada. Nad armastame ja austame teid Dr Sacre, ta on suurepärane loitsujuht, ta tõi tagasi mu endise kallima, kes minust lahku läks 8 kuud tagasi, nüüd armastame ja austame üksteist üle kõige maailmas, võtke ühendust dr Sacre'iga e-posti aadressil sacretempleofpower@gmail.com või WhatsApp või helistage talle numbril +2349076034359, kui igatsete oma väljavalitu
ReplyDeleteAndrea Martin